Rühmatöö

Luisa, Tiina ja mina tegime siis õppematerjali Zoho Challengi kohta. Selle võib leida siit.

Mida see endast siis kujutab? Materjali on koostatud selliselt, et keskmine õpetaja, kes ei ole arvutiga palju kokku puutunud, oskab materjali järgi testi teha. Materjal ise sisaldab videot ning ka kirjalike selgitust iga punkti kohta. Kokku on materjalis 3 alamteemat:
1. Testi koostamine
2. Testi avaldamine
3. Testi tulemuste vaatamine – õpetaja vaates ning õpilaste vaates

Põhjus, miks videod on hääletud on see, et õpetaja saaks materjalidest aru ka siis, kui tal ei ole mingil põhjusel võimalik heli juurde kuulata. Videosse on lisatud märkmeid erinevate tegevuste kohta.

Meie materjali koostamise põhimõtteks oli lihtsus

Ja enesekontroll materjali põhjal on siin.

Seitsmes teema: õppematerjalide kvaliteet

Seitsmendaks teemaks on meil siis õppematerjalide kvaliteet ning peame koostama “Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku” nimekirja.

Minu nimekiri:

1. Materjal peab olema arusaadev – st peaks olema arvestatud kõikide huvigruppidega, kes võiks materjaliga kokku puutuda. Ei tohi vaadata vaid õpetaja vaatevinklist vaid peaks arvestama ka õpilasega.

2. Materjalis ei tohiks olla loogikavigu – näiteks ühes kohas ütled üht, kuid hiljem väidad hoopis vastupidist.

3. Sisu peaks olema uudne – ei ole mõtet koostada materjali, mis kunagi on loodud, täpselt samasugusel kujul

4. Autoriõigused, viitamine jms peaks olema paigas. Ei tohi võtta kellegi teise tööd ja oma nime sinna alla panna.

5. Materjalid peaksid olema ühtselt vormistatud – alates kirjafondist ja suurusest,ülesannete püstituse, mõistete selgitamise ning lõpetades materjali kujundusega. Segast materjali on raske mõista ning sellest pole kellelegi abi.

6. Materjal peab olema kättesaadav – ei ole mõtet luua nt .docx või .odt laiendiga materjali, kui inimesel ei ole võimalik neid avada. Minu jaoks on .pdf üks parimaid lahendusi – enamus kasutajatel on olemas .pdf lugejda, kuid kui pole, ei ole seda raske arvutisse installida – programmi saab tasuta kätte ning on lihtne installida.

7. Materjali juures peaks olema materjalid looja nimi(nimed), loomisaeg ning mis autoriõigustega need kaitstud on.

8. Hindamismudel võiks olla juurde toodud – kuidas materjali kasutaja saab kontrollida ennast pärast materjali läbimist?

9. Õppematerjal peaks olema ajakohane, usaldusväärne ning täpne.

10.  Õppematerjal koosneb loogiselt lahutatud peatükkidest – et kõik ei oleks üks pikk joru vaid on lahutatud erinevateks osadeks.

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

Selle nädala ülesanne oli meil siis tutvuda keskkonnaga Mendeley ja tegutseda viitamisega. Kuna mina olen siiani vaimustuses Scratchist ja sellest saab arvatavasti minu magistritööteema siis ma otsisingi välja erinevaid Scratchi materjale. Ma ei tea, kui head ja adekvtaatsed nad on, kuid lähtusin sellest, mis kriteeriumid meile ette anti.

Kuidas see keskkond mulle tundus? Alguses ei saanud ma üldse millestki aru. Positiivne oli see, et ei pidanud sisselogimiseks JÄLLE uut kasutajat tegema vaid sain logida sisse facebookiga. Edasi pakkus ta mulle mingi installi võimaluse, tegin selle ilusti ära. Ning siis tuligi hakkata pusima. Alguses ei saanud ma süsteemile pihta kuid kui Hansu materjalile näpuga järge ajada, hakkas koitma, mis ja kus teha tuleb. Sain ilusti neli materjali kokku. Ma siiralt loodan, et need on õigesti ka. Igatahes on see koht väga hea. Ma ei tea, kas ma olen asjast õigesti aru saanud, aga see on hea koht, kuhu saaks materjalide linke jäädvustada. Kui paljudel on meist olnud olukord, et kuskil võõra arvuti taga oodates oled leidnud mingi huvitava lehe, mida saaks koolitöös kasutada ja siis selle näiteks kuskile postkastu mustandina salvestanud? Ja nüüd ongi see keskkond just ideaalne võimalus – viitamised ja kõikkõik on kohe olemas ning saab allikat hiljem korralikult vormistada. Seda saab kasutada nii töölaua kui ka veebipõhise keskkonnana. Mulle täitsa meeldis. Ja keskkond oli ise ka mugav

Minu viited asuvad siin:

Badger, M. (2009). Scratch 1.4: Beginner’s Guide. Retrieved from http://www.packtpub.com/scratch-1-4-beginners-guide/book

Educators, S.-E. an online community for scratch. (2009). No Title. Karen Brennan. Retrieved from http://dl.acm.org/citation.cfm?id=1599503.1599529

Lifelong Kindergarten Group at the MIT Media Lab. (2006). Scratch. Retrieved from http://scratch.mit.edu/

Schorow, S. (2007). New software from the MIT Media Lab unleashes kids’ creativity online. News Office Correspondent. Retrieved from http://web.mit.edu/newsoffice/2007/resnick-scratch.html

Siiralt loodan, et need on õiged. Kahjuks ei leidnud mitmetele avaldamise kohta

Ning minu Mendeley leht asub siin.

Autoriõigused

Olen uhke ja panen kohe üles kaks enda tehtud materjali:

Esimene  ning teine.

Mõlemad on Creative Commonsi Attrivute – Share Alike litsentsiga. Oma materjale koostades üritan ikka lähtuda sellele, et kõik, keda teema huvitab, saaksid asju kasutada.  Nimelt on meil kavas luua Scratchi õpetamise materjalid, mida võivad kaustada vabalt kõik koolid. Need kaks on vaid ühed paljudest, mis meil koostöös Ingrid Maadvere ja Kristi Rahnuga tulevad. Mina ja Kristi koostame materjale (mina video ning Kristi paber) ning Ingrid on meie mentor ning katsetaja 2 in 1.  Need kaks materjali on minu koostatud ning nende järgi on koostatud ka pabermaterjalid. Üldiselt võib materjalikogumi endaga tutvuvda siin.
Kahjuks olen ise mitmeid kordi eksinud autoriõiguste kasutamisega. Nimelt olen mittetahtlikult kasutanud materjale ning unustanud algallikale viidata. Nüüd püüan ma hoolsam olla, sest ise materjale luues teeb kurvaks küll, kui inimesed oma nime all neid esitavad. Igasuguse loominu loomine on aeganõudev ning tuleks tunnustada siiski õigeid inimesi. Seega ma palun vabandust, kui ma olen kellegi loomingut ebaõiglaselt ära kasutanud – tõesti ei ole teinud seda meelega. Pigem on asi unustavas peas.

Oma tunde pidades olen ka õpilastele tutvustanud autoriõigust – igad tööd tehes palun nendel kindlasti viidata algallikale.

Analüüsides nüüd oma tööd ülesande tarbeks, siis julgen öelda, et ei ole materjalis kasutanud kellegi teise loomingut – ülesanded ning tegevused on enda mõeldud nind isiklikult üles ka võetud.

Autoriõigused ning nende järgimine on minuarust muutunud keerulisemaks – palju materjale luuakse internetis ning nende kasutamist jms on väga raske jälgida. Luues materjali hariduslikult meetodil, on tegelikult raske kontrollida, kas seda ka kasutatakse tunnis või hoopis kuskil mujal. Kahjuks on ka palju neid pätte, kes lihtsalt ei viita algallikatele. Või lihtsalt kopeerivad ja kleebivad kellegi töö oma nime alla.

Rohkem ei oskagi midagi kirjutada. Kahjuks

Neljas teena: uued tehnoloogiad

Selle nädala teemaks on meil uued tehnoloogiad.

Jäin oma postitusega hiljaks, kuna vahenädal oli pöörane pedagoogiliste ainetega. Ja muidugi kõik referaadid ja asjad, mis teha vaja, jäid viimasele hetkele. Kas keegi oskab mulle tuua ühe hea näite, kuidas saaks asjad õigeks ajaks nii tehtud, et ei teeks viimasel minutil? :)

Igatahes, minnes teema juurde, siis tahaksin kõigepealt kommenteerida lugemismaterjali. Olen ise saanud ka näppida e-raamatu lugereid ning ja iPadist raamatut ja kui aus olla, siis mulle väga ei meeldi. Olen vb natuke vanamoeline, aga mulle meeldib siiski raamatut käes hoida ning lehitseda – lugemine tundub mugavam ning tunnen, et ka nii on lihtsam mingit konkreetset lehte otsides lehitseda. Ma muidugi ei vaidle vastu, et e-raamatud halvad on- vastupidi. Soetades endale mõne väikse lugeri, on reisile minnes kindlasti lihtsamt ja kergem u 10 raamatut kaasa võtta. Igapäevaseks kasutuseks (nt referaadi kirjutamisel materjali otsimiseks), eelistan ma siiski raamatut. Siis saab mul mitu tükki korraga lahti olla ning ei pea ebamugavalt ühest pisikesest vidinast otsima. Vaielge mulle palun vastu, kui arvate et eksin!

Aga kuna ülesanne oli meil raamat teha, siis mina kasutasin programmi Sigil. Tegin raamatu referaadist, mille kirjutasin aine “Erivajadustega õppija” jaoks ning see räägib Düsleksiast.

Kuidas protsess läks? Kõigepealt siis programmi installeerimine – õnneks on tegemist programmiga, mille puhul peab vaid next’i vajutama ning suuremat mõtlemist,toimetamist ei ole.  Pärast installeerimisest avasin programmi ning pärast natuke nuputamist saab vist süsteemi kätte.

Tegin oma raamatu lihtsa – ilma cssi ja htmli muutmata. Lisasin ka ühe pildi. Raamat ise on kättesaadav siit (tegu on siis .epubi laiendiga failiga).

Kolmas teema: arvutipõhised testid

Kolmanda nädala teemaks olid meil arvutipõhised testid. Esimeseks vahendiks kasutasin ma siis TATSi. Iseenesest on kerge vahend. Küsimuste koostamine on päris loogiline. Natuke kummaline on see, et alguses tuleb ära teha test, siis küsimused ja küsimused alles seejärel testi tõsta. Samuti ei leidnud ma sellist kohta, kus oleks saanud pärast küsimust muuta. Kui ma eksportisin oma testi, tegi ta mulle zip faili, kus asusid XML failid. Ja kuna minu erinevate keskkondade teadmistase on suht nullilähedane, ei osanud ma neid kuskile paigutada. Samuti ei pääsenud ma ligi PETS kasutajale – polnud aega saata meili registreerumiseks ning kahjuks ei saanud ma ka kummagi demokasutajaga ligi

Teiseks vahendiks valisin ma zohoChallengi, sest olen seal teinud ühe testi. Nimelt on Ingrid Maadvere koostanud ühe sellise video, kus räägitakse arvutigraafika alustest. Küsides loomulikult tema luba, kasutasin ma ZohoChallengit ning tegin selle kohta ühe testi. Keskkond ise on väga tore – saab kohe ära määrata, kui palju punkte mingi ülesanne annab ning lõpuks keskkond ise arvutab välja õpilase tulemuse ja kas õpilane sai läbi või ei saanud. Küsimusi endid oli ka küllalt kerge teha. Küsitluse võib leida siit.

Ingrid Maadvere poolt koostatud test, mille järgi on tehtud antud postituseki märgitud test asub siin.

Ei oskagi see nädal midagi rohkem kirjutada.

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid

Selle nädalane ülesanne oli meil katsetada mõnda õppematerjalide koostamise vahendit. Valisin selle exeLearningu ning õppematerjaliks Scratch. exeLearningu sellepärast, et olin sellest eelnevalt ühteist kuulnud, kuid ei ole olnud võimalust seda katsetada. Scratch teemaks sellepärast, et see teema on viimasel ajal väga südamelähedaseks saanud ning kõik selle teemalised tegemised on mulle tulevikumõttes kasulikud.

Mis ma siis arvan exeLearningust? Kui päris aus olla, siis ma natuke pettusin. Tekstiredigeerimise võimalus oli olemas, kuid millegipärast ei näita ta mulle, mis ma oma tekstiga teinud olen. Laseb küll käsklusi panna, kuid ei muuda teksti pärast käskluste panemist. Mis veel? Edasi ei leidnud ma sellist kohta nagu eelvaade (nagu on olemas WordPressis). Vb oli viga minu lolluses, aga sellist kohta ma ei leidnud. Mis funktsioone ma kasutasin? Kasutasin vabateksti ja eelteadmisi alustuseks. Edasi hakkasin uurima ma selliseid koht nagu video vistutamine. Vb jälle minu lollus, aga ei leidnud sellist kohta. Oli küll video lisamine, kuid kui tahtsin sinna panna Youtubest võetud URLi, ei lasknud ta. Seega pidin leppima taaskord vaid lingi panemisega. (Minu õppematerjal koosneb nii video kui ka pabermaterjalist). Pabermaterjali lisamiseks kasutasin ka kilpasmeetodit ning lisasin lihtsalt nn välise veebiaadressi kuhu panin siis aadressi, kust leiab pdf faili. Vahepeal katsetasin ka ta veebi üleslaadimist – lõpuks siis on näha, milline mu leht välja nägema hakkab. Pärast natuke nuputamist jõudis kohale, kuidas veebi see üles laadida – tuleb eksportida veebileheks ning hiljem mõne ftp programmiga üles laadida.

Samalaadselt käitusin ma ka kahe järgmise tunni materjali sisse kandmisega.

Lõpuks koostasin ka väikse testi moodi asja.

Lehekülg ise saab olema siin.
(Hetkel on ta veel täiendamisel)

Rohkem ei oskagi selle kohta midagi välja mõelda. Kahjuks jäi ülesande praktiline tegevus jälle viimasele hetkele, kuigi teooria osaga selles olin juba varasemalt tutvunud. Seega ei ole vb materjal välga põhjalik..

Lõpetuseks võiks öelda, et positiivne oli see, et exeLearningut oli päris lihtne installida ning veebi ülesseada.Kahjuks oli aga materjali enda koostamine kohati tüütu, sest lõpptulemust nägi siiski alles siis, kui see oli üles laetud. Kellelt viitsimist mässata, soovitan sellega tegutseda.